Paljude maailmade interpretatsioon

Kvantmehaaniline Schrödingeri kassi paradoks mitme maailma tõlgenduse järgi. Selles kvantmehaanika tõlgenduses on iga sündmus uue haru looja; kass on nii elus kui ka surnud, isegi enne kasti avamist, kuid see "elus" ja "surnud" kass on erinevates universumi harudes. Mõlemad harud on samatõenäoliselt olemas, kuid ei ole vastastikuses mõjus üksteisega.[1]

Paljude maailmade interpretatsioon on kvantmehaanika tõlgendus, mis ütleb, et universaalne lainefunktsioon on objektiivselt olemas ja lainefunktsiooni kokkukukkumist ei ole olemas.[1] See annab mõista, et kõik võimalikud kvantmõõtmised on füüsiliselt realiseeritud mingis "maailmas" või universumis.[2]

Erinevalt teistest tõlgendustest, näiteks Kopenhaageni tõlgendusest, on mitme maailma tõlgenduses reaalsuse evolutsioon kui terviklikkuse rangelt deterministlik.[1] Mitme maailma tõlgendust kutsutakse ka Everetti tõlgenduseks, füüsik Hugh Everetti järgi, kes selle esimesena välja pakkus 1957. aastal.[3] Bryce DeWitt populariseeris selle sõnastuse ja nimetas selle mitme maailma tõlgenduseks 1960ndatel ja 1970ndatel.[4][5][1]

Mitme maailma tõlgenduses on lainefunktsiooni kokku kukkumise subjektiivne välimus kirjeldatud kvantdekoherentsuse abil. 1970. aastatest alates on dekoherentsuse lähenemist kvantteooria tõlgendamiseks palju uuritud ja arendatud[6][7][8] ning need on saanud suhteliselt populaarseks. Mitme maailma tõlgendust loetakse kvantmehaanika peavoolu tõlgenduseks koos teiste dekoherentsi tõlgendustega, kollapsi teooriatega (Kopenhaageni interpretatsioon kaasaarvatud) ja peidetud muutujatega teooriates, nagu näiteks Bohmi mehaanika. Mitme maailma tõlgendus viitab sellele, et olemas on väga palju universumeid, võimalik, et isegi lõpmata palju.[9] See on üks paljudest multiversumi hüpoteesidest füüsikas ja filosoofias. Mitme maailma tõlgendus vaatleb aega kui mitme oksaga puud, kus iga võimalik kvanttulem realiseeritakse. Selle abil peaks saama lahendatud osad kvantmehaanika paradoksid nagu näiteks EPR-i paradoks[1] ja Schrödingeri kass, kuna iga võimalik kvantsündmuse tulem eksisteerib oma universumis.

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Everett, Hugh; Wheeler, J. A.; DeWitt, B. S.; Cooper, L. N.; Van Vechten, D.; Graham, N. (1973). DeWitt, Bryce; Graham, R. Neill (toim-d). The Many-Worlds Interpretation of Quantum Mechanics. Princeton Series in Physics. Princeton, NJ: Princeton University Press. Lk v. ISBN 0-691-08131-X.
  2. Tegmark, Max (1998). "The Interpretation of Quantum Mechanics: Many Worlds or Many Words?". Fortschritte der Physik. 46 (6–8): 855–862. arXiv:quant-ph/9709032. Bibcode:1998ForPh..46..855T. DOI:10.1002/(SICI)1521-3978(199811)46:6/8<855::AID-PROP855>3.0.CO;2-Q.
  3. Hugh Everett Theory of the Universal Wavefunction, Thesis, Princeton University, (1956, 1973), pp 1–140
  4. Cecile M. DeWitt, John A. Wheeler eds, The Everett–Wheeler Interpretation of Quantum Mechanics, Battelle Rencontres: 1967 Lectures in Mathematics and Physics (1968)
  5. Bryce Seligman DeWitt, The Many-Universes Interpretation of Quantum Mechanics, Proceedings of the International School of Physics "Enrico Fermi" Course IL: Foundations of Quantum Mechanics, Academic Press (1972)
  6. H. Dieter Zeh, On the Interpretation of Measurement in Quantum Theory, Foundations of Physics, vol. 1, pp. 69–76, (1970).
  7. Wojciech Hubert Zurek, Decoherence and the transition from quantum to classical, Physics Today, vol. 44, issue 10, pp. 36–44, (1991).
  8. Wojciech Hubert Zurek, Decoherence, einselection, and the quantum origins of the classical, Reviews of Modern Physics, 75, pp 715–775, (2003)
  9. Osnaghi, Stefano; Freitas, Fabio; Olival Freire, Jr (2009). "The Origin of the Everettian Heresy". Studies in History and Philosophy of Modern Physics. 40 (2): 97–123. Bibcode:2009SHPMP..40...97O. CiteSeerX 10.1.1.397.3933. DOI:10.1016/j.shpsb.2008.10.002.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search